Skip to main content

Kõhupildid

Olin juba ammu mõelnud, et peaks selle suure kõhuga ikka fotograafi juurde ka minema ja mingid professionaalsemad pildid jäädvustama. Mulle tegelikult üldse need üle võlli vahukleitides või poolpaljad raseduspildid ei meeldi. Austraalias tehakse palju pilte ka rannas, aga see kuidagi polnud üldse minu teema. Danil väga arvamust polnud, aga no temal pole kõhtu ka, nii et saime kokkuleppele, et mina otsustan. Raske oli tabada seda õiget hetke, sest minu arust oli mu kõht nii pisike nii pikalt, et pidi kannatlikult veel ootama. Suure otsimise lõpuks leidsin siitsamast kodu lähedalt fotograafi, kelle pildid hakkasid kohe silma ja võtsingi suht kohe temaga ühendust. 

Eeltöö oli väga hea - saatsin mingid näidispildid ja tahtis veel telefonis kokku leppida, mis kõik kaasa võtan jne. Alguses kaalusin, et teen ise meigi, aga lõpuks mõtlesin, et ah las tulla professionaalsem meik ka juba siis. Tahtsime imikust ka pilte ja valisimegi siis juba sellise diili, kus olid minu kõhupildid ja kui beebi käes, lähme tagasi ja teeme temaga ka veel ühe seansi. Üldiselt soovitatakse 32-34 nädala paiku fotod ära teha. Mina olin pildistamise päeval 33+2. 


Kokku olime seal kaks tundi, kuigi pildistamiseks oli ette nähtud tunnike. Esiteks oli palju sättimist valgusega, tal oli lausa assistent, kes aitas ja abistas. Ja teiseks oli asi selles, et fotograaf oli just uue kleidi kätte saanud ja tahtis minuga seda katsetada. Kleite oli üldse tal nii palju ja kuigi ma alguses polnud väga huvitatud nendest üle-võlli hõlstidest, siis sellest sätendavast kleidist sai kohe kindel lemmik, millega tahtsin pilti teha:




Kahjuks ei saa öelda, et ma 100% piltidega rahule oleks jäänud, aga eks ise oledki kriitilisem oma piltide osas. Midagi ei kahetse küll ja esimene rasedus ongi selline aeg, kus selliseid jäädvustusi teha. Midagi konkreetselt polegi viga, aga vist jäi mingi wow efekt puudu. Veel oli natuke kahju, et Murphy’ga ei ole pilte, aga lasin kodus Danil mõned klõpsud ikka teha. Proovi sa koeraga pilte teha, oh hullu kui raske see oli. 




Keda hinnad huvitavad, siis meie maksime kahe sessiooni eest $1400, mille eest saime 5 töödeldud kõhupilti ja beebiga tuleb 20 fotot. Hinnad on nii seinast seina - mõni pakub juba paarisaja dollari eest fototeenuseid, samas on agentuure, kus maksad paar tuhat ja saad ühe ilmutatud toote (just toote, mitte digipilte). 







Comments

Popular posts from this blog

Esimesed müksud

Vahepeal on postitamine unarusse jäänud, sest mulle lendas väikevend külla ja oli vaja kauge külalisega kõikjal käia ja igale poole jõuda.  2. märtsi varahommikul Perth'i lennujaamas Pool kohvrit oli minu maiustusi täis 😅😅 Zig-zag drive ehk Perth hills Usute või ei, aga loetud tunnid peale vend Andre saabumist andis kõhubeebi end esimest korda tunda (19+4 ehk 2/03)! Telekast tuli samal ajal Sydney Mardi Gras paraadi ülekanne ja me kolmekesi chillisime niisama, kuni ühel hetkel hakkas keegi kõhus koputama! Olin seda tunnet küll kaua oodanud, aga siiski oli uskumatu ja natuke võttis ikka aega, et kohale jõuaks. Korraks mõtlesin, et äkki niisama kõht mullitab, aga kiirelt sai selgeks, et beebsu teeb oma beebitempe. Müksas suht tugevalt paar korda ja jäi siis jälle rahulikuks. Küll mulle need müksud meeldivad, nüüd iga päev ootan neid!  Murphy ja Andre taaskohtumine 💙 Juhtus täpselt nii, et minu 20-nädala ultraheliks oli vend Andre kohal ja pakkusin kohe, et tulgu ka beebiga tu...

Esimene ämmaemanda vastuvõtt

Olen vist varem ka põgusalt maininud, et kui rasedus kulgeb komplikatsioonideta, siis tavaliselt esimesed 20 nädalat käiakse perearsti vastuvõtul, kes saadab ultrahelidesse ja vereproovidesse ja kuhu iganes veel vaja on, edasi suunab arst rasedad kohaliku haigla sünnitusosakonda. Mul tegelt oli viimane kord natuke kurb ka kui arst teatas, et nüüd ongi aeg haigla juures hakata käima, sest mul lihtsalt on nii tore arst. Samas natuke valmistas põnevust ka see uus etapp! Esimeseks haigla vastuvõtuks olin 24+2. Panin juba vaimu valmis, et kindlasti ootan pool päeva oma aega, aga vaevalt olin saanud maha istuda, kui juba kutsuti mind edasi. Minuga tegeles vanemapoolne ämmaemand Veronica, kellest lausa õhkus vanaemalikku hoolitust. Istusin seal ja mõtlesin, et huvitav kui palju beebisid tema-ealine ämmaemand on maailma aidanud. Vastuvõtt kokku võttis mingi poolteist tundi ja enamus sellest vastasin küsimustele ja täitsime igasugu ankeete. Kogu raseduse vältel olen igal vastuvõtul uriiniproovi...