Sümptomitest pole vahepeal väga midagi pajatada, sest kulgen siin rahulikult ja minu jaoks on tegemist väga positiivse rasedusega. Ainult magusahood käivad vahepeal ülepea, ma olen niigi kohutav maiasmokk, aga muidu suudan end ikka natukenegi piirata, praegu on küll mingi hullumaja lahti läinud - šokolaadi, jäätist, kooke, küpsetisi jne võiks lihtsalt lõpmatuseni süüa. Mu lapsepõlvesõbranna Krissu on muideks ka praegu rase (tema tähtaeg on märtsi lõpus, minu oma juuli lõpus). Küll meil jätkub ikka neid raseduse jutte! Tema muidugi minust nii palju ees, aga muudkui võrdleme ja arutleme, nii mõnus, et on selline saatusekaaslane, kellega muljetada! Kuigi tema elab Brisbane’s ja ega me silmast-silma ju tihti ei näegi. Teisi lähedasi sõbrannasid, kes oleks lapseootel mul polegi. Ainult üks Danieli hea sõbra naine ka rase (meil ainult kolm nädalat vahet) ja kuigi käime regulaarselt läbi ja ikka lobiseme beebi teemadel, siis kindlasti mitte nii avameelselt.
 |
27/11/2023 - Pilt viimasest kohtumisest kui Krissu Perthi külastas. Olin sel hetkel 5 nädalat ainult, aga juba sain oma rõõmusõnumit temaga jagada. Krissul oli selleks ajaks korralik beebupunu juba ees, nii armas! |
 |
 |
Austraalias pole seadust, mis dikteeriks, millal tööandjat tuleb teavitada rasedusest. Ainus kohustus on anda 10 nädalat ette teada enne lapsehoolduspuhkusele jäämist. Mina otsustasin lihtsalt vaadata, kuidas kõik kulgeb. Kui mul oleks ikka väga hullult iiveldanud ja koguaeg paha olla olnud, küllap oleksin neile varem teada andnud. Teadsin muidugi, et enne kui midagi välja hakkab paistma, tahan neile ise öelda, et vältida igasugu kuulujutte. Seaduse järgi ei tohi tööandja minult ise raseduse kohta uurida niikuinii.
16-nädalal andsin asedirektorile teada, et olen lapseootel. Loomulikult pidin talle esimesena teatama ja kui aus olla olin isegi natuke närvis. Üritasin aru saada, et miks ma siis ikkagi muretsen, see on ju minu õigus lapseootel olla ja lapsehoolduspuhkust võtta. Üllatuseks boss kohe kallistas mind ja tundus nii rõõmus olevat, hakkas kohe uurima, kuidas end tunnen ja kas vajan midagi. Ausõna, sellist reaktsiooni ma küll ei oodanud! Lobisesime ikka kohe tükk aega ja tundsin suurt kergendust! Järgmisena teatasin meie direktorile. No ja tema ka kohe kallistama ja arvas, et see päeva parim uudis! Austraallased on ikka nii vahvad! Samamoodi hakkas mulle kohe kaasa elama ja uurima, mitmes nädal mul läheb ja kuidas enesetunne on. Seejärel oli aeg mu meeskonnale teada anda. Nende pärast olin kindlasti kõige rohkem mures, sest neid puudutab see kõige rohkem. Mu meeskonnal on olnud kaks väga kurnavat aastat ja lõpuks on saabunud stabiilsus ja on tekkinud tugev meeskonnatöö. Mina olen seda tiimi ainult eelmise aasta juunist juhtinud, aga oleme lühikese ajaga väga palju muutusi ellu viinud ja palju arenenud. Ma väga hoian oma meeskonda ja tõesti naudin nendega koostööd! Eks suure vaevaga saavutatut hindamegi kõrgelt. Muidugi oli neil minu üle väga hea meel ja samamoodi kuhjasid mind õnnitluste ja heade soovidega üle. Samas tuli kohe küsimusi, et kes neid juhtima siis hakkab. Aga seda on veel vara arutada, sest kavatsen võimalikult pikalt tööle jääda, kui enesetunne hea ja energiat vähegi jätkub. Päeva lõpuks sain veel meie teise asedirektoriga kokku, kes küll minu otsene juht enam ei ole, aga kelle käe all ma oma juhikarjääri alustasin ja kes on üks ütlemata soe ja armas inimene. Tal tundus ka kohe siiralt hea meel olevat mu üle ja no tema kallistus ei tulnud enam üllatusena. Nüüd on ainult veel vaja oodata meie järgmist juhtkonna koosolekut ja siis teatan veel neile ka, rohkem mul kellegagi seda uudist jagada pole vaja, küllap sealt hakkab edasi see levima.
Üks kõige rohkem tekkinud küsimusi on olnud emapuhkuse kohta. Eestlased on oma lahke vanemahüvitise üle väga uhked ja eriti oluline on seda teiste riikidega võrrelda, sest enamus eestlasi teavad, et Eesti ja skandinaavia riigid on maailma eesotsas oma lapsehoolduspuhkustega. Olgu kohe öeldud, et Austraalia ei paku midagi märkimisväärset, samas ühest vastust ka anda ei saa, sest kõik oleneb konkreetsest tööandjast, valdkonnast ja staažist. Kirjutan sellest kunagi pikemalt, aga laias laastus saan kodus olla kuni kaks aastat (k.a. tasustamata), osa emapuhkust saan tööandjalt, lisaks saan esitada taotluse 100 päeva või 20 nädala ulatuses (mida saab partneriga jagada), aga see taotlus sõltub sissetuleku suurusest, nagu ikka Austraalias kombeks. Meil mõlemal Danieliga on õnneks päris palju lisapuhkust ka varuks võtta, nii et ei saa nuriseda. Kes vahepeal lisaks tahab uurida, siis:
https://www.servicesaustralia.gov.au/parental-leave-pay-for-child-born-or-adopted-from-1-july-2023
Video:
Comments
Post a Comment