Bluff Knoll ja Albany

Kuigi olen raseduse ajal vähendanud treeninguid ja nüüdseks ratast enam üldse ei sõida, siis trennis käin ikka ja üritan siiski aktiivne olla. Venna tulekuga oli vaja mingi plaan paika panna ja pika mõtlemise peale otsustasime 420km kaugusele Albany’sse sõita ja Bluff Knolli tippu ronida. Kõik me kolm oleme varem küll Albany’s käinud, aga keegi meist polnud Bluff Knolli tippu jõudnud. Esimesed paar päeva veetsime Albany rahvusparkides ja vaatamisväärsustega tutvudes. 

Albany's oli käimist küll ja veel, sain iga päev ilusti sammud täis! Aga oh hullu, kui külm ja tuuline seal oli! Ei tea, kas see ongi see kurikuulus rasedate hajameelsus, aga ma oleks kindlasti rohkem sooje riideid pidanud kaasa võtma! Tagatipuks pidevalt tibutas ka, vahepeal oli täielik Perthi talv! 

Ma saan täiesti aru, et vanasti naised ei teinud niimoodi trenni, ajad olidki teised, aga mul vahepeal on ikka tükk tegemist, et vanematele ja vanaemadele selgitada, et trenn on mulle kasulik ja kõik on arstiga kooskõlas. Kindlasti on oluline ära märkida, et kui varem pole väga aktiivset elustiili harrastatud, siis tasuks tõesti rahulikult võtta ja jalutamise või ujumisega piirduda. Minu arst soovitas lihtsalt oma keha kuulata ja vajadusel rahulikumalt võtta, mida olengi teinud. Samas kiitis mind, sest treenimine on kasulik nii mulle kui ka beebile ja võib väidevalt isegi rasedust ja sünnitegevust lihtsustada. Rääkimata heast enesetundest ja paremast unekvaliteedist. Soovituslik on liikuda vähemalt 150 minutit nädalas. Ma olen praegu keskmiselt umbes 3-4 grupitreeningut nädalas teinud, lisaks juurde pikemad jalutuskäigud. Alguses oli kindel plaan joogat/pilatest/vesiaeroobikat ka proovida, aga siiani pole ma ühtegi tundi jõudnud ja olen rohkem body pump/combat/tone’ile truuks jäänud. 

Aga tagasiteel Perth’i võtsimegi suuna Bluff Knolli poole, et neljanda astme matk ette võtta. Austraalias jagatakse raskusastmelt viite kategooriasse (1 - kõige lihtsam, 5 kõige raskem), neljas on soovituslik kogenud matkajatele hahaa. Kokku soovitatakse varuda 3-4 tundi 6.8km läbimiseks (edasi-tagasi). Pole meist keegi mingi mägironija, aga kõik olime tahtmist täis ja teekonnaks valmis! Panime selle reisi nädalaid varem paika ja natuke oli ikka arutamist küll, et huvitav, kas see veits liig mulle pole. Olen siiani end väga hästi tundnud ja kordagi pole trennis paha hakanud või end kuidagi halvasti tundnud. Otsustasime, et võtame rahulikult ja alustame hommikul, et liiga kuum veel poleks.

 

Kõrgus merepinnast 1099m

Raske oli küll! Vahet pole palju sa trennis käid, sellist tõusu pole ikka harjunud läbi tegema. Kuigi ilm oli matkamiseks super, hakkas suht kohe ikka palav ja vahepeal olid ikka väga järsud trepiastmed. Tegime väikseid pause ja üldse ei kiirustanud, vaated olid ka nii ilusad, et oligi hea iga natukese aja tagant peatuda ja nautida. Eks mul veidi raskem oli raseduse (21+4) tõttu kindlasti, aga muidu tundsin end hästi. Kuigi alguses mõtlesime, et tagasiteel on hea lihtne, siis tegelt olid selleks ajaks jalad nii väsinud, et isegi allaminek võttis hingeldama. Aga need vaated sealt tipust ja juba teel tippu oli kõike seda väärt! Etteruttavalt olgu öeldud, et meil olid kolm päeva hiljem ka veel jalad valusad 😃