Norale külla

Aprilli lõpus lendasime Brisbane mu lapsepõlvesõbrannale Krissule ja nende pisibeebile Norale külla. Tegemist oli täiesti äkkotsusega, töölt võtsime ainult paar päeva vabaks ja kasutasime Anzac riigipüha ära, et pikemalt Brisbane’s olla.

Olin väljalennu päeval 27 nädalat rase ja kuigi kõhuke väga suur veel ei olnudki, oli lennata ikka kohe palju ebamugavam, eriti kuna tegemist u 4,5h lennuga. Muidu keeran ennast ikka kuidagi kerra, aga sel korral ei tulnud see kõne allagi. Paiste õnneks kuskilt ei läinud, kuigi seda natuke pelgasin. Muidu oli lend nagu lend ikka, ole sa rase või mitte, ega see mugav ei ole.

Lendu ootamas. Muidugi hilines...

Nora sündis märtsis ja oli meie külaskäigu ajaks kõigest 6-nädalane. Appikene, kui armas üks pisike beebi olla võib, eriti kui endal südame all ka keegi vaikselt kasvab! Olin valmis sõbrannale puhkust andma, et ise võimalikult palju Noraga saaks olla ja teda lihtsalt hoida. Olen täiesti veendunud, et rasedus tegi mind nii hullunud beebi-hoidjaks, kuigi nii lähedase sõbranna esimene laps oleks muidu ka olnud märkimisväärne. Muide, beebid, kellega mul isiklikku suhet pole, jätavad mind muidu suht külmaks, näiteks tööl on mõned inimesed, kes ei suuda mööda kõndida ilma beebisid sülle võtmata, aga minul pole kunagi seda tungi olnud. Kuigi igapäevaselt ma pisikestega kokku ei puutu, on ikka juhtunud, et väiksed ilmakodanikud on kontoris ja vajavad järelvalvet, siis ongi meil juba teada tuntud töötajad, kes vahetustega hoiavad neid, mina kõnnin hea meelega edasi ja ei tunne mingit vajadust neid sülle võtta. Seda muide ka nüüd, olles ise rase. Just hiljuti oli üks 10-päeva vanune väike ilmakodanik paar tundi tööl meie hoida ja õnneks neid hoidjaid ikka jagus ilma minu osavõtuta.

Oleme Danieliga mõlemad Brisbane’s varem käinud, seega ei plaaninudki erilist turismireisi ette võtta. Vahepeal ikka saime kodust välja ka:

Kui üks on just rase olnud ja teine parasjagu lapseootel, siis seda raseduse ja beebi-juttu ikka jätkub! Õnneks Daniel ei pane pahaks ja on ka neist teemadest huvitatud, muidu oleks vaene mees vist otsad andnud. Vahepeal muide ta lendaski meie pealinna Canberra’sse, et Eesti saatkonnast e-residendi dokumendid ära tuua. Jällegi lihtsalt juhtus nii, et dokumendid saabusid samal ajal ja Brisbane on Canberra’le nii palju lähemal, et tasus vahepeal ära käia - hommikul läks ja õhtul tuli, meie Krissu ja Noraga nautisime vaba päeva Brissis.